pühapäev, 29. juuni 2014

See you soon, America!

Vahetusaasta viimased kaks päeva möödusid liiga kiiresti. Aega jäi väheks, et kõike teha ja kõiki veel näha. Esmaspäeval käisime veel hostema ja õdedega Ann Arboris. Ajasime seal vajalikke asju veel. Õhtul tulid Steffie ja Andy külla, ja millalgi Alex ka. Rääkisime, ja istusime niisama. 

Teisipäeva hommikul vaatasin õdesid, ema pidi töötama. Nii kurb oli, kui juba hommikul esimese asjana õed tulid mu tuppa ja ütlesid, et me ei taha, et sa homme ära lähed. Niiet päeval mängisimegi kõike viimast korda veel. Kui hostema koju tuli, läksime jälle Ann Arborisse, ja käisime veel poes, et saaksin komme Eestisse kaasa osta. Terve pere naeris pärast mu üle, sest neid oli päris palju. :D Terve päeva ma pakkimist polnud alustanud, et seda võimalikult kaua edasi lükata, niiet koju jõudes lõpuks võtsin kohvri välja. Pakkimist ikka ei saanud alustada, sest olin veel hostema ja õdedega all korrusel lihtsalt, rääkisime juttu. Mingi aeg läksid hostema ja üks õde lennujaama Laurale järgi. Bella jäi koju, ning Steffie jõudis ka peagi minu juurde ja millalgi Alex ka. Öösel tuli veel Mariel mõneks ajaks, et tsau öelda. Kui ta ära läks, tõstis Steffie kõik mu asjad voodi peale ja ütles, et enne sa magama ei saa, kui kõik asjad ära saad pakitud lõpuks. :D Kell oli juba päris palju siis. :D Pakkimine läks kiiresti õnneks, sest võtsin ainult kõige vajalikumad asjad kaasa. Mingi aeg Steffie küsis, et kas sa ikka tead, et sul on kaalupiirang ka, ja see tõi küll väikese paanika, sest ma polnud sellele üldse mõelnud. :D Õnneks oli alati võimalus, et hostema toob mõned asjad lennujaamast lihtsalt tagasi siis. Steffie läks kahe paiku ära, Alexiga veel istusime, kuni ta ka magama jäi. Mina olin kuueni üleval. Tegin õdedele väikese notebook'i, millest nad päevi minu tagasiminekuni saavad maha tõmmata ja kuhu väikesi sõnumeid ja pilte neile panin. Magada sain tunnikese. 

Hommikul pakkisin viimaseid asju ja nii. Kui Bella tuli õuest joostes minu tuppa ja nuttis ja ütles, et ta ei taha, et ma ära lähen, siis nooo enam kurvemaks minna ei saanud. Kella ühe paiku hakkasime lennujaama juba sõitma hostema ja Alexiga. Õdedele ja Marlee'le ütlesin kodus tsau.. Autos õnneks läks natuke paremaks juba vahepeal, rääkisime igasugustest tavalistest asjadest ja korraks polnud üldse enam tunnet, et lennujaama poole sõidame. Lennujaama jõudsime päris hilja, ja seal avastasime, et check-in'iks oli jube pikk järjekord. Õnneks lasti mind natuke ettepoole, sest lend oli varsti juba minemas. Kohver oli supertäpses kaalus - 50 pounds'i, mis oligi lubatud. Edasi turvajärjekorda minnes hakkas kohale jälle jõudma, et seal ongi viimane hetk, kui ma hostema ja Alexit näha saan. Viimased kallistused, ja hostema veel tuli minuga poole turvajärjekorra kaasa, enne kui mu sinna üksi jättis. Ja no sinna üksi jäädes, nutsin nii palju, et ma ei tea, mida need inimesed mu ümber mõtlesid. Turvakontrollist läbi saades ja enda gate'i poole minnes jõudis see reaalsus päris kohale. 

Värava juures istusid juba Birgitti ja Laura, keda oli vähemalt superhea näha. Lennuk meil väljus natuke hiljem, kuna thunderstorm'id olid. Chicagosse jõudsime, nägime kõiki teisi eestlasi ja maailma veidram tunne oli eesti keelt kuulata. Ma ei saanud tükk aega ühtegi eestikeelset sõna suust, niiet vastasin kõigile ikka inglise keeles. :D Ostsime juustukooki veel enne lennukile saamist ja sõime seda. Chicago-Frankfurdi lend läks päris aeglaselt, sest see oli nii ebamugav. Üritasin magada, mida eriti teha ei saanud. Frankfurt-Tallinna lennul sain õnneks Sandra kõrvale istuma. Ja väga veider oli see, et hakkasime jälle üksteisega inglise keeles rääkima. :D Magada üritasime ka pisut ja Tallinnale lähedamale jõudes tuli natuke ikka närv ka sisse. Imelik oli rohelisi väljasid näha ja lennujaam tundus niiii pisike. 

Kohvri kätte saades ja uksest läbi astudes ja enda emmet ja kutsut näha oli ikka niiiiii tore. Ja õde ja tema pere oli ka vastu tulnud ja nii hea oli kõiki näha. Polnud enam üldse tunnet, et kümme kuud oleks möödunud, kõik oli sama. Lennujaamast välja asutudes tundus õhk jube külm olevat. Õhtul poes käies tundus kõik nii väike, kõik tooted olid nagu minipakendites. :D Aga sain viimaks enda meekooki ja pelmeene süüa. :) Laupäeval lõpuks koju Soome jõudes tundus kodu ka jube väike. :D Nii imelik, et paari sammuga saab juba igasse tuppa, ja külmkapp tundub väike ja kraanikauss on väike. :D Jetlag on ka sel korral päris suur, tavaliselt ei tunne seda üldse. 

Nii tore on ikka tagasi olla, samas juba ootan tagasiminekut. 
Steffie on õnnelik, et viimaks pakitud sain :D
Ootasime Detroidis lendutõusu
Peaaegu kõik eestlased, kes aasta selle aasta USAs olid :)
Tegin isale pildi, et ta Eesti "highway'd" näeks :D 
Emmeee :)
Mu Eesti kallid :)

kolmapäev, 25. juuni 2014

California: viimased päevad

Neljapäeva hommik möödus samamoodi nagu kolmapäevalgi - käisime söömas, tegime trenni, ujusime, ning seejärel ootasime hostisa tagasi, et koos randa minna. Hostema läks õdedega enda õe juurde jälle. Meie suundusime ookeani äärde. Veetsime seal neli tundi lainetes buggieboard'iga. Kui juba tagasi kaldal olime umbes viis minutit olnud, tuli rannavalve kõlarist teade, et täpselt see piirkond, kus meie olime ujunud, on suletud rip current'i tõttu. Hirmus tunne oli küll siis pisut, aga õnneks me olime juba veest väljas. Kuigi vees olles tundsin küll, kuidas jube tugevasti laine kaldast eemale vedas. Rannast ära sõites käisime Costco'st läbi, et süüa osta õhtuks ning läksime hotelli. Hostema polnud veel tagasi, niiet ootasime teda ja tema ema, et õhtusööki sööma hakata. Terve õhtu istusimegi hostvanemate, hostema ema ja Alexiga laua ääres ja rääkisime. Nii tore on nende lugusid ikka kuulata. :D 

Reedel läksime päeval hostema õe juurde kõik koos seekord, et sealt edasi kinno minna. Vaatasime Alexiga 22 Jump Street'i, teised läksid mingile teisele filmile. Õhtusööki läksime kõik sööma Cheesecake Factory'sse. Hostvanemad olid mulle seda lubanud, niiet lõpuks sain selle. :) Kohapeal pidime veel tund aega ootama, et lauda saada, kuna meid oli kokku üksteist inimest. Käisime siis tolles mall'is ringi. Seal oli üks loomapood, kus oli terve sein täis koerapuure, mille sees olid kutsikad.. Nii kurb hakkas seal. :( Hostema tahab meile kutsikat võtta Marlee'le sõbraks, niiet Ava oleks kohe sealt ühe huskybeebi kaasa võtnud. :D Igastahes, kui lõpuks sööma saime, oli see restoran supersuur ja valik oli hiiglaslik. Toit oli hea. Kooki ma ei jõudnudki süüa, sest kõht oli nii täis, niiet hostema lubas, et järgmine õhtu saame hotellilähedasest restoranist selle lihtsalt kaasa osta. Hotelli tagasi jõudes istusime jälle ja kuulasime hostvanemate jutte jälle. Nendega ikka saab nii palju nalja koguaeg. :D 

Laupäeva hommikul sõime, ning seejärel pidime asjad pakkima, et pärast uude hotelli sõita. Päeva veetsime hostema õe juures, kus oli sünnipäevapidu. Enamuse ajast vaatasin mina jalgpalli ning mingi aeg käisime hostemaga ühte lähedal olevat maja vaatamas. Ta tahab jubedalt Californiasse tagasi kolida, niiet uurib juba maju, mis müügiks on. Pärastlõunal läksime basseini ujuma viimast korda.. Hotelli jõudsime alles seitsme paiku ja seal oli meile vale tuba antud, nimelt oli tuppa jõudes seal ainult üks voodi. :D Hostema läks kohe alla seda viga parandama, niiet lõpuks saime kõik korda ja õige toa. Kuna hotell oli kohe San Diego kesklinnas, jalutasime Cheesecake Factory'sse kooki ostma. Nad ei ole muidugi jalutamisega harjunud, niiet 15-minutit jalutamist pani kõik vinguma. :D Ameeriklased.. Tagasiteel jäime Alexiga ühte hookah bar'i veel. Seal istudes oli päris huvitav kõiki neid möödaminejaid vaadata.. Nii tohutult palju erinevaid inimesi. Hotelli tagasijõudes sõime lobby's enda kooki ning läksimegi magama ära. 

Pühapäeval ärgates sõime hotellis hommikust, pakkisime asjad ja sõitsimegi lennujaama poole. Seal pidin isaga juba hüvasti jätma, kuna ta jäi sinna töö pärast veel nädalaks. Nii kurb oli. Terve tagasitee mõtlesin ainult, kui jube saab Eestisse tulek olema, sest õed muudkui rääkisid, et nad ei taha, et ma ära lähen. :( Aga olen nii tänulik hostvanematele selle reisi eest, ei oodanud üldse selle lõppu.. 
Ava tahtis seda kutsikat :(
Poolteist lehekülge täis cheesecake'sid :D
Too naabruskond, kus maja käisime vaatamas
San Diego kesklinn
Veel üks Cheesecake Factory :D 

pühapäev, 22. juuni 2014

California: neljas, viies päev

Teisipäeval, kui ärkasime, olid hostvanemad juba hostema ema juurde jõudnud. Nad pidid hotelli vahetama ja tulid meile järgi, et uuest hotellist otse randa minna. Me sõime ruttu ja panime ennast valmis. Uues hotellis selgus, et hostisa sai upgrade'i ehk siis suurema toa. Niiet me Alexiga saime ka sinna kolida. Viisime kõik hostpere asjad hotellituppa ja panime rannaks asjad valmis. Rand oli ainult 5-minuti kaugusel. Veetsime seal jälle kolm tundi vees olles ja päevitades. Sealt ära minnes läksime hotelli tagasi, käisime basseinis ja hottube'is. Õhtust läksime sööma Rubio'sse, mis on kuulus enda fishtaco'de pärast. Enne hotelli tagasi minemist sõitsime veel hostema ema juurde, et minu ja Alexi asjad võtta. Hotellis käisime veel jälle ujumas ja vaatasime telekat. 

Kolmapäeval läks pere hommikul hostema õega kohtuma. Käisime Alexiga hommikust söömas, tegime workout'i hotelli jõusaalis ja ujusime basseinis. Hiljem otsustasime mall'i kõndida, mis oli 45-minuti kaugusel. Õnneks tuli meile meelde, et hotellist saab shuttle'i võtta, niiet saimegi sellega. Sõime seal lõunat ja käisime poodides. Kella neljast pidi hotelliauto meid peale võtma, aga peale poolt tundi seda ikka seal polnud, niiet otsustasime suvalise linnaliinibussi võtta. Õnneks bussijuht oli nii tore, et läks enda marsruudist täielikult välja, et meid hotelli ette viia. :D Ameerika bussijuhid.. Hotelli jõudes oli hostpere juba seal ja nad olid juba muretsenud, et kust meid otsima tuleb hakata. :D Õhtul käisime veel hotellirestoranis söömas ning istusime hottube'is. 
Uus hotell
Hottube oli kohe meie toa all õnneks
Me saime terve teise korruse
Alumine korrus 
Isa ja Ava
Hostvanemad elasid kunagi ühes tolles majas, mis mäe peal paistab 
Ootasime süüa :D
Fishtaco
Mall
Sain esimest korda USA's macarone'sid süüa

kolmapäev, 18. juuni 2014

California: esimesed päevad

Laupäeva hommikul kell kuus oli äratus. Peale ainult ühte tundi magamist see eriti tore ei tundunud, aga olime kõik nii põnevil, et väsimust eriti ei tundnudki. Lennujaamas turvakontrollist läbi minnes suutis hostema muidugi nii hajameelne olla, et kõndis väravatest läbi terve käekotiga ja imestas, miks ta piiksuma hakkas. :D Meil oli veel üle tunni aja aega, niiet läksime Starbucksi ja siis võtsime rongi enda värava juurde. 

Lennusõit läks päris kiiresti. Isegi wifit sai kasutada. Üritasin magada ka, aga õde istus mu kõrval, niiet alati kui uinuma hakkasin, äratas ta mu just ülesse. :D San Diegosse jõudes oli kell alles kümme, sest aeg oli Michiganist kolm tundi taga. Sõitsime autorendikohta ning pidime seal pool tundi ootama, sest rahvast oli nii palju. Igastahes kui auto kätte saime, sõitsime hotelli. Vahetasime riided ja läksime basseini äärde. Ujusime ja päevitasime seal. Ma jätsin enda telefoni kogemata päikese kätte tooli peale, niiet kui kasutada tahtsin, oli ees kiri, et kasutada ei saa, kuna telefon on liiga kuum. :D Suutsime Alexiga seal tunniks ajaks magama ka jääda. Õnneks olime varjus. Õhtupoole sõitsime hostema ema juurde. Teepeal käisime pitsakohast läbi, et süüa kaasa võtta. Sõime ja istusime natuke niisama. Hiljem läksime jälle basseini ujuma. Hostvanemad läksid mõne aja pärast hotelli juba tagasi. Mina ja Alex ööbisime hostema ema juures, niiet jäime natuke kauemaks basseini äärde. 

Pühapäeval ärkasime, sättisime valmis ning sõitsime ookeani äärde. Rannas olid lained päris suured, ma käisin vees päris mitu korda kukerpalli lainetes. :D Kui hostvanemad jõudsid, olid nad ostnud buggieboard'id niiet järgmised kolm tundi möödusid nendega laineid püüdes. Peale seda läksime ranna juures olevasse lõbustusparki. Sõitsime paari atraktsioonidega ja läksime õhtusöögikohta otsima. Lõpetasime ühes hostema lemmikus burgerikohas. Edasi läksime hotelli ja istusime natuke basseini ääres ning õhtul viis isa meid Alexiga hostema ema juurde tagasi. Seal otsustasime jälle ujuma minna. :D Õhtuti on õues nii mõnusalt soe, üldse külm kõndida polnud.

Esmaspäeval läksime päeval hotelli. Olime jälle basseini ääres. Pidime päikese käest eemal istuma, kuna pühapäeval saime natuke liiga palju päikest sellest kuuetunnisest rannas olemisest. Mõlemad Alexiga olime ära põlenud. Mingi aeg läks pere hostema õe juurde külla. Me jäime hotelli. Ostsime Starbucksist lõunasööki ja sõime seda hotelli 24ndal korrusel. Ilus vaade oli. Toas vaatasime veel jalgpalli MMi, sest USA mängis. Käisime linnas jalutamas ka. Nii veider oli nii palju koertega jalutajaid näha. Hotelli tagasi jõudes istusime toas veidike ja läksime basseini äärde. Hostvanemad jõudsid varsti juba tagasi, niiet käisime veel tolles 24nda korruse lounge'is magustoitu söömas ja sõitsime hostema emaga koju tagasi. 
Ootasime lennujaamas rongi

Autorendikohas oodates lendasid lennukid nii madalalt iga minuti tagant üle 
Hotellitoast oli ilus vaade 
Hostema ema rõdult oli selline vaade San Diegole
Hostema ema bassein
Pacific Beach 
Lõbustuspark ranna juures
Siinsed highway'd on hiiglaslikud
In & Out Burgers
Hostema ema rajoon
Kõige kõrgemal korrusel